Valga muusikakool asutati 1922. aastal. 9. septembril alustas kool Valter Peerna juhtimisel tööd seitsme õpetaja ja 85 õpilasega. Õpitavad erialad olid klaver, viiul ja laul. Järgmisel aastal lisandus puhkpilliklass. Teoreetilisi aineid käis Tartust õpetamas Juhan Simm, hiljem ka Eduard Oja. Erialatunnid toimusid kaks korda nädalas, solfedžo ja harmoonia üks kord nädalas. Päris algajate kõrval õppis ka täiskasvanuid, kes oma muusikaalast haridust täiendada soovisid. Kooli ruumid asusid "Säde" seltsimaja neljandal korrusel.

1930. aastate suur majanduskriis tabas ka Valga muusikakooli. Õpilaste arvu tuli piirata. Õpetajatele suvel palka ei makstud. Juhataja ja asjaajaja töötasid aasta läbi ilma tasuta. Sel perioodil andsid entusiastlikud õpetajad oma tööga hindamatu panuse Valga linna muusikaellu, hoolimata majanduslikust madalseisust tingitud kehvast palgast jätkasid nad tööd noore põlvkonna muusikalisel kasvatamisel ning hoolitsesid andekate õpilaste edasiõppimis- võimaluste eest. Just nendel aastatel (1930 - 1934) õppis Valga muusikakoolis Emilie Kuuse käe all Heljo Sepp. Aastaks 1940 oli Valga muusikakooli lõpetanud ligi 200 õpilast, nende seas tuntud muusikud Raimond Sepp, Linda Saul, Tekla Koha, Helmi Valdma, Valentina Žukov (Grencstein) jt.

Esimesel nõukogude aastal (1940) muudeti Valga muusikakool riiklikuks kooliks uue nimega Valga Muusikaalgkool, kool asus Vabaduse tänaval. Juhatajaks määrati Valga linnakiriku organist Osvald Mälk, kes jätkas tööd ka Saksa okupatsiooni tingimustes.

1945. aastast jätkas muusikakool Valga I keskkooli hoones nime all Valga Muusika Üldhariduslikud Kursused. Juhatajana asus tööle Albert Puusta, kelle tegevus muusikakooli edasises arengus oli põhjapanev. Töötati lastemuusikakooli ehk seitsmeaastase muusikaalgkooli töökavade järgi, et hiljem oleks koolivormile kergem üle minna.1949. aastal lõpetas kursused kiitusega hilisem muusikateadlane Helju Tauk.

ENSV Kunstide Valitsuse käskkirjaga 27. augustist 1949 asutati vabariikliku lastemuusikakoolide võrgu laiendamise käigus teiste seas ka Valga Muusikakool. Valgas ei tulnud kooli rajada tühjale kohale, sest muusikakursused nimetati lihtsalt ümber, direktoriks määrati A. Puusta. Kasutama hakati üleliidulisi ainekavasid. Õppetööd alustati 1. septembril 52 õpilasega, kellest ühe osa moodustasid endised kursuslased ja teise uued õpilased.

Endiselt paiknesid klassiruumid Valga I Keskkooli hoones. Õpetatavad ained olid klaver, puhkpill, viiul, tšello, solfedžo, muusikaalgteooria, muusikalugu, üldklaver ja koorilaul.

1950. aastate algul hakkas tasapisi paranema kooli materiaalne baas. Juurde saadi puhkpille, viiuleid, akordion, helikandjaid ja noote.

1960. aastaid Valgas iseloomustab üldine muusikahuvi tõus. Sellel ajal püsis õpilaste arv koolis 150-160 piires. Tööle asusid uued õpetajad, põhiliselt oma kooli kasvandikud. 1966. aastal sai muusikakool ajaloolise (ehitatud 1795) hoone, kus oli piisavalt erialaklasse ja hea akustikaga saal. Oma koolimaja võimaldas õppetööd paremini korraldada, arendada avalikku kontserttegevust ja tuua muusika juurde suurem arv õpilasi. Avati isemajandav huvikursus, kus said muusikat õppida ka täiskasvanud. 1968. aastast hakkas tegutsema ettevalmistusklass. Õpilaste arv 1960. aastate lõpus ulatus üle 200.

 

1970. aastal asus koolijuhi kohale klaveriõpetaja Aime Lõhmus, kes pühendas oma energia jäägitult koolile ja juhtis muusikakooli kuni 2003. aasta sügiseni. A. Lõhmuse juhtimisel saavutas muusikakool 1980. aastateks stabiilsuse. Õpetajate kaader kinnistus, kvalifikatsioon paranes. Õpilaste arv jäi suhteliselt püsivaks ja õppurite individuaalne teadmiste ning oskuste tase ühtlustus. Valga Lastemuusikakool muutus konkurentsi- võimeliseks teiste vabariigi muusika- koolide seas. Õpilased esinesid edukalt üleriigilistel konkurssidel ja festivalidel. Loodi heanaaberlikud suhted Läti-Valka muusikakooliga.

1992. aastast muutus Valga Muusikakool munitsipaalkooliks. Uues olukorras sai võtmeküsimuseks kooli eelarve ja rahastamine. Kehtestati õppemaks, mis järjest suurenes ja põhjustas õpilaste arvu vähenemise. Palju vene rahvusest õpilasi lahkus koos vanematega Eestist. Teisest küljest sai muusikakool nüüd märksa suurema iseseisvuse oma tegevuse korraldamisel. Piirid lääne suunas avanesid ja tekkis võimalus tutvuda uuemate muusikaõpetuse metoodikate ja õppekavadega välismaal. 1991. aastast loodud sõprussuhted Tierpi muusikakooliga Rootsis kujunesid väga viljakaks koostööks. Vastastikused külaskäigud, ühiskontsertide korraldamine, repertuaari vahetamine ja ka isiklikud kontaktid andsid võimaluse paremini mõista neid ülesandeid, mis seisid muusikakooli ees areneva turumajanduse tingimustes. Sai üsna selgeks, et muusikakooli peamine ülesanne ei saa olla ainult professionaalsete muusikute koolitamine, vaid kohaliku kultuurielu rikastamine laste ja noorte esteetilise kasvatamise kaudu. Seetõttu hakkasid muusikakooli pedagoogide otsima uusi, ajastu vaimule vastavaid mooduseid muusikahariduse omandamise motiveerimiseks.

Tõusis ansamblimängu ja koosmusitseerimise osakaal ainekavades. Õpetajate täiendkoolitus võimaldab pidevalt kursis olla kaasaegsete õppe- ja kasvatusmeetoditega.

1995. aastast korraldatakse Valga Muusikakoolis klaveriansamblite festivali, mis on käesolevaks ajaks kasvanud populaarseks rahvusvaheliseks suurürituseks. Igal kevadel tähistatakse Valga-Valka muusikakooli ühiskontserdiga J. Cimze sünniaastapäeva.

Valga Muusikakooli osa linna haridus- ja kultuuripildis on igati tuntav. Kõik õpetajad on seotud kohaliku kultuurieluga. Nad juhendavad ansambleid, orkestreid, koore ja soliste, osalevad oma kollektiividega ülelinnalistel, maakondlikel ja vabariiklikel üritustel. Muusikakooli õpilased esinevad linna suurüritustel, tähtpäevadel, samuti õpilastele teistes koolides nii kodu- kui ka välismaal.

2002. aastal tähistas Valga muusikakool 80. aastapäeva. Sel puhul ilmus A. Loosi ja H. Salmi koostatud Valga muusikakooli ajalugu põhjalikumalt käsitlev raamat "Muusikast helisev maja"

 

 

Valga Muusikakooli juhatajad

Valter Peerna 1922-1923
Mihkel Pehka 1923-1924
Oskar Eomois 1924-1929
Robert Peenemaa 1929-1930
Elise Kangur 1930-1932
Helmi Valdmaa 1932-1935
Robert Peenemaa 1935-1940
Osvald Mälk 1940-1941
Albert Puusta 1945-1970
Aime Lõhmus 1970-2003
Ants Loos 2004-2014

Tiia Parmo 2014-